Soolakamber

Soolaravi (haloteraapiat) on ravimeetodina rakendatud 1980. aastate keskpaigast, selleks on ehitatud spetsiaalsed ruumid – soolakambrid (halokambrid).

Soolakambri põhiline toimefaktor on raviv hingamiskeskkond, mis küllastatud kuiva keedusoola (naatriumkloriidiga). Soolakambri jaoks kuiv soolaerosool saadakse spetsiaalse soolageneraatori abil, kus sool peenestatakse 14-20 tuhat pööret minutis töötava soolaveski abil. Viimane põhjustab ka osakeste negatiivse elektrilise laengu, mis on organismile kõige kasulikum.

Üks soolakambri seanss kestab 20-30 minutit lastele ja 40-60 minutit täiskasvanutele.                                  

Ravikuur olenevalt haigusest on 12-25 seanssi. Tavaliselt tehakse aastas kaks ravikuuri. Vanusepiiri ei ole.

Väga väikestele lastele tehakse väiksema soolakontsentratsiooniga lühem seanss.

Soolakambrisse võivad soovitada perearstid, kopsuarst, taastusarst, lastearst, kõrvaarst jt spetsialistid.

Tutvuge ka meie soolakambri hinnakirjaga.

Milleks soolakamber?

Kuigi tänapäevased ravimid võimaldavad efektiivselt ja kiiresti jagu saada enamikest ägedatest ja kroonilistest haigustest, kaasnevad korduvate ja pikkade ravikuuridega paraku sageli ka allergilised ja toksilised reaktsioonid, samuti mikroobide ravimkindlate vormide teke. Seetõttu on arukas kasutada soolaravi, võimaldades vähendada ravimite hulka ning aidata organismil taastada oma vastupanujõud.

Soolakamber mõjub hästi pärast hingamisteede külmetust või pärast allergeenide kokkupuudet hingamisteede või nahaga, leevendust saavad ülemiste hingamisteede põletikud, põskkoopa põletikud, krooniline nohu, köha, kurgumandlite põletikud, sest imepeen sool hävitab limaskestadel ja nahal olevad bakterid ja seened.

Astma ja kroonilise bronhiidi korral muutub soola toimel röga kergemini väljaköhitavaks, hingeldus väheneb või kaob.

Soola aerosoolis sisalduvate negatiivsete ioonide tõttu paraneb ripsepiteeli kaitse- ja töövõime, valgete vereliblede aktiivsus mikroobide hävimisel suureneb, seega tugevneb immuunsüsteem. Samuti mõjub ta hästi närvisüsteemile ja vähendab stressi.

Mõnikord haigus ägeneb peale soolakambri külastamist, see on märk organismi puhastumisest ja tervenemisest.

Soolakamber sobib:

• Astma
• Krooniline neelupõletik
• Krooniline tonsilliit ehk mandlipõletik
• Krooniline põskkoobaste põletik
• Krooniline või äge kõrvapõletik
• Äge või krooniline bronhiit
• Korduvad kopsupõletikud
• Sagedased viirusinfektsioonid nohu, köha
• Allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid
• Allergiline nohu
• Naha ekseem, atoopiline dermatiit, nahaprobleemid
• Psoriaas
• Närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired
• Unetus
• Liigestepõletikud

Soolakamber ei sobi:

• Raske astmahoo ajal
• Ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik
• Inimestele kellel on olnud või on pahaloomulisi kasvajaid
• Neile kellel on läbipõetud kopsutuberkuloos raske kopsukahjustusega
• Raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korral, kõrgvererõhu II-III staadiumi korral
• Teatud neeruhaiguste puhul

Ajaloost

Soolaravi ehk haloteraapia loomise aluseks oli speleoteraapia, mis tähendab ravi soolakaevanduste mikrokliima tingimustes. Pärimuste kohaselt viisid vanal ajal haigeid soolakoobastesse mungad, kes peenestasid seal stalagmiite, et võimaldada oma patsientidele soola sisaldava õhu sissehingamist.

19. sajandi keskel märkas poola tööstusterapeut Felix Botchkowski, et soolakaevandustes töötavad inimesed ei haigestunud kopsuhaigustesse. 1843. aastal ilmus tema raamat soolatolmu efektist. Tema järgija Mstislav Poljakowski rajas Krakovi lähedale Velickosse soolaravila, kus see töötab siiani.

Teise Maailmasõja aastatel kasutati Saksamaal soolakoobast mitme kuu vältel pommivarjendina. Sealt väljudes tundsid paljud haiged, et neil muutus astma kulg oluliselt kergemaks.

Saksamaal, Šveitsis, Ungaris, Bulgaarias ja Jugoslaavias on kasutatud sanatooriumidena looduslikke karstikoopaid, kuna positiivset mõju avaldavad uuringute kohaselt ka negatiivset elektrilaengut kandvad Ca- ja Mg-ioonid.